Arvepettustes ja õngitsuskirjades kasutavad kurjategijad sageli võltsitud saatjaaadresse. Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) rõhutab, et domeeni kaitsmiseks on olemas tõhusad meetodid, mis ei nõua suuri investeeringuid. Need seadistatakse DNS-is ja meiliserveris.

SPF – kes tohib sinu domeeni nimel kirju saata?

  • SPF (Sender Policy Framework) piirab, millistelt serveritelt ja IP-aadressidelt võib sinu domeeni nimel kirju saata.
  • Lisa SPF-kirje kõigile oma domeenidele ja kõigile teenustele, mis sinu nimel kirju saadavad, näiteks meiliserver, raamatupidamistarkvara või kliendihaldussüsteem.
  • RIA soovitab massiliste uudiskirjade saatjaid SPF-kirjesse mitte lisada, vaid kasutada nende puhul DKIM-i.
  • Kaitse toimib ainult blokeerimisega (kirje lõpus -all). Lõpp ~all märgib kirja ainult kahtlaseks.

DKIM – digitempel igale kirjale

DKIM (DomainKeys Identified Mail) lisab väljuvale kirjale digitempli, mille abil vastuvõttev server kontrollib, et kiri on päris ja seda pole teel muudetud. Seadista DKIM igale teenusele, mis sinu nimel kirju saadab: kontoritarkvarale, veebiserverile, uudiskirjale ja e-poe tellimuskinnitustele. Kui teenusepakkuja DKIM-i ei toeta, soovitab RIA valida teise teenusepakkuja.

DMARC – mida teha kirjaga, mis kontrolli ei läbi?

DMARC näitab, et domeen kasutab SPF-i ja/või DKIM-i, ning määrab, mis saab kirjast, mis autentimist ei läbi: kas see lükatakse tagasi, pannakse karantiini või ei tehta midagi. DMARC võimaldab saada ka raporteid. Jälgi neid, sest need näitavad, kas mõnel saatjal on SPF või DKIM puudu või kas keegi püüab sinu kirju võltsida. RIA soovitab kasutada karantiini ainult testimiseks ja minna pärast vigade parandamist üle tagasilükkamisele. Suured teenusepakkujad, näiteks Gmail, lükkavad DMARC-i vigadega kirju juba tagasi.

Lisakaitse

  • MTA-STS nõuab, et kirjad liiguksid serverite vahel ainult TLS-iga krüpteeritud ühenduse kaudu.
  • DNSSEC lisab DNS-i andmetele digiallkirja.
  • DANE on lisavõimalus DNSSEC-iga kaitstud domeenidele, et jagada ja kontrollida meiliserveri sertifikaate.
  • Kaitse ka kasutamata domeene, mis on registreeritud näiteks kaubamärgi kaitseks.
  • Kontrolli, et domeeni halduskontaktid oleksid õiged. CERT-EE saadab .ee domeenide omanikele vajaduse korral turvateavitusi.

RIA andmetel saab seadistuste korrektsust kontrollida näiteks teenusega hardenize.com.

Loe ka

Kuidas DNS töötab, loe artiklist Mis on DNS?. Veebiposti kasutamise kohta vaata webmail ehk veebipost.

Allikas